Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill. Head uudistamist! H.

Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis <a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG" rel="nofollow" target="_blank">Richard Tarnase</a> külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=kxSJPnjOPHI&amp;list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&amp;index=9&amp;t=0s" rel="nofollow" target="_blank">Hinge kood</a>". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=132" rel="nofollow" target="_blank">Apolloni ja Dionysose vahel</a>" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=iDf2kBGvCT0&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=148&amp;t=0s" rel="nofollow" target="_blank">Friedrich, Jordan ja moirad</a>" võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=xrrpWBFPhFc&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=152&amp;t=0s" rel="nofollow" target="_blank">Ihade hämar keldrisopp</a>" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill. Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: "Süvapsühholoogia ristiisa"

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid:  "Ühispõllu tragöödia"

Aapo Pukk ja Meego Remmel olid esimest korda Tähenduse teejuhtide stuudios 84. vestlusringis "Paradigma nihe", kus me rääkisime Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskusesse". 98. saates "Taevas Toledo kohal" tuli jutuks El Creco. Tänases saates pöördume Caravaggio juurde tagasi. Seekord vaatame lähemalt tema 1602. aastal valminud maali "Püha Tooma uskmatus". Jeesuse ilmumisest Toomale on juttu Johannese evangeeliumi 20. peatükis: "Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minukäsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”" (Johannese 20: 27). Head uudistamist! H.

Aapo Pukk ja Meego Remmel olid esimest korda Tähenduse teejuhtide stuudios 84. vestlusringis "Paradigma nihe", kus me rääkisime Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskusesse". 98. saates "Taevas Toledo kohal" tuli jutuks El Creco. Tänases saates pöördume Caravaggio juurde tagasi. Seekord vaatame lähemalt tema 1602. aastal valminud maali "Püha Tooma uskmatus". Jeesuse ilmumisest Toomale on juttu Johannese evangeeliumi 20. peatükis: "Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”" (Johannese 20: 27). Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: “Püha Tooma uskmatus"

Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini. Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria", kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu). Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."", mis on siinkohal samuti väga asjakohane. Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: "Une vend"

1899. aastal avaldas poola päritoluga inglise kirjanik Joseph Conrad oma kuulsa jutustuse "Pimeduse süda". 115 aastat hiljem tegi eesti kunstnik Vano Allsalu samanimelise abstraktse maali. Mis on nendel kahel teosel ühist? Sellest meil tänases vestluses koos Vano ja Märt Väljatagaga ongi plaanis rääkida. Joseph Conradi raamatule oli pühendatud sarja 24. vestlus "Joseph Conrad, meie kaasaegne", kus mu stuudiokülalisteks olid (:)kivisildnik ja Leo Kunnas. Vano Allsalu osales koos Kaiega saates "Suur lõputu karje" (nr 135). Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: "Saladus, saatus ja süü"

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik. "Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi", "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu." Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist. Peatse kohtumiseni! H.

Tähenduse teejuhid: "Psühhedeelse kogemuse mitmekesisus"

Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal". Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine". 27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad. Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: "Surm ja fotograafia"

Aleksander Eeri kutsus meid mai lõpul oma stand-up grupeeringu Fopaa finaalile Salme kultuurikeskuses. Saal oli noorepoolsemat rahvast täis. Naerda sai mitmesugustel põhjustel ja palju. Minu mäletamist mööda lahkusid inimesed kultuurikeskusest rõõmsal meelel. Nii palju, kui seda nende välimuse järgi otsustada võis. Mulle jäi sellest etendusest eriti meelde Semjon Alonov. Ta juhtis tähelepanu ühe liiklusmärgi vajalikkusele. Aleksander Eeri meenutas Semjoni omaga riimuvat kogemust New Yorgist. Täna rääkisingi Aleksander Eeri ja Semjoniga olukorrast liikluskorralduses ja sildimajanduses üldisemalt. Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: "Tunneli lõpp"

Mis see on, mida me tegelikult kardame? Olen selle üle viimasel paaril aastal päris palju mõelnud. Täna on mul kõlas poksitreener Georgi Abolõmov ja Levila eestvedaja Daniel Vaarik, et kõnealuses küsimuses pisut selgust luua.

Tähenduse teejuhid: "Hirmu põhivormid"

#156 Raimo ja Ain õpivad Estonian Business Schooli EMBA programmis. Umbes kuu aega tagasi kutsusid nad mu oma podcasti, mille nad pidid tegema oma õpingute raames. See oli huvitav jutuajamine ja täna kutsusin mina nad oma saatesse, et rääkida äriharidusest ja olukorrast õues. Jutt keerles, nagu ikka, siia-sinna ja peatus muuhulgas globaaltrendidel, talongimajandusel, rahal ja tutvustel ning sellel, kuidas praegusel informerel hulpides ellu jääda. Mulle jäi sellest saatest iseäranis meelde üks lausejupp – "Organisatsioonikultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks. Head kuulamist! Hardo Pajula.

Tähenduse teejuhid: Raimo Kaarlaid ja Ain Kivisaar, "Äriharidus tõejärgsel ajastul"

Astume päevauudiste tasemest sammu või kaks tagasi ja püüdma piiluda inimlooma ja ühiskonna pinna alla.

Saates tuleb jutuks muusika võime meile tundmatusest teateid tuua. Sellest kaunite helide omadusest rääkis saatejuht Hardo Pajula seekord stuudios helilooja Erkki-Sven Tüüri ja muusikateadlase Kerri Kottaga. Alustati Jungist, lõpetati Nietzschega, sinna vahele jäi veel omajagu muid teemasid.

Tähenduse teejuhid: "Muusika mõistatus"

Saatekülalised Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem. Saatejuht Hardo Pajula. Jordan Peterson ütles ühes oma podcastis (kui ma õigesti mäletan, siis oli see vestluses Michael Malice'iga: "Noore põlvkonna jaoks on televisioon nii surnud, et nad ei märka isegi laipa." Täna on mul stuudios kaks noore põlvkonna esindajat – Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem – kellega on plaanis jätkata samadel teemadel, mis tulid jutuks 149. saates "Alusmetsa liigirikkus", kus mu külalisteks olid Janeck Uibo ja Daniel Vaarik. Head uudistamist!

Saatekülalised Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem. Saatejuht Hardo Pajula. Jordan Peterson ütles ühes oma podcastis (kui ma õigesti mäletan, siis oli see <a href="https://youtu.be/L9HqHzA3atQ" rel="nofollow" target="_blank">vestluses Michael Malice'iga</a>: "Noore põlvkonna jaoks on televisioon nii surnud, et nad ei märka isegi laipa." Täna on mul stuudios kaks noore põlvkonna esindajat – Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem – kellega on plaanis jätkata samadel teemadel, mis tulid jutuks 149. saates "<a href="https://youtu.be/Z6p-smADyoU" rel="nofollow" target="_blank">Alusmetsa liigirikkus</a>", kus mu külalisteks olid Janeck Uibo ja Daniel Vaarik. Head uudistamist!

Tähenduse teejuhid: "Nähtamatu surnu”

Saatekülalised Olev Liivik ja Tiit Rosenberg. Saatejuht Hardo Pajula. Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "Künnivaod": "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale? "Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus Olev Liiviku ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast". Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat. Head uudistamist!

Saatekülalised Olev Liivik ja Tiit Rosenberg. Saatejuht Hardo Pajula. Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "<a href="https://www.apollo.ee/kunnivaod.html" rel="nofollow" target="_blank">Künnivaod</a>": "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale? "Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus <a href="https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses" rel="nofollow" target="_blank">Olev Liiviku</a> ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=146" rel="nofollow" target="_blank">Ma armastasin sakslast</a>". Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat. Head uudistamist!

Tähenduse teejuhid: "Tuhande valitseja maa”

Saatekülalised Robert Jürjendal ja (:)kivisildnik. Saatejuht Hardo Pajula. See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord  plaanis arutada Charles Eisensteini artiklit "Pööblimoraal ja mittevaksitud". Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub? Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.

Saatekülalised Robert Jürjendal ja (:)kivisildnik. Saatejuht Hardo Pajula. See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada <a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e" rel="nofollow" target="_blank">Charles Eisensteini</a> artiklit "<a href="http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/" rel="nofollow" target="_blank">Pööblimoraal ja mittevaksitud</a>". Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub? Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.

Tähenduse teejuhid: "Kolmas maailmapettumus”

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt. Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus", kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas. Head uudistamist!

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid <a href="https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1" rel="nofollow" target="_blank">Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson</a>. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt. Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=15" rel="nofollow" target="_blank">Inimese lootus</a>", kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist <a href="https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&amp;list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&amp;index=1" rel="nofollow" target="_blank">James Hillmanist</a>. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg <a href="https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&amp;list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&amp;index=12" rel="nofollow" target="_blank">Richard Tarnas</a>. Head uudistamist!

Tähenduse teejuhid: "Ihade hämar keldrisopp”

Saatekülalised Armin Kõomägi ja Kaarel Ots. Saatejuht Hardo Pajula. Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista". Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide kõne. See on endiselt parim kokkuvõtte sellest kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga. Saatepealkiri tuleb 65. minutist kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Saatekülalised Armin Kõomägi ja Kaarel Ots. Saatejuht Hardo Pajula. Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "<a href="https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista" rel="nofollow" target="_blank">Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista</a>". Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide <a href="https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1" rel="nofollow" target="_blank">kõne</a>. See on endiselt parim kokkuvõtte sellest kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga. Saatepealkiri tuleb 65. minutist kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Tähenduse teejuhid: "Varaklass – leib”

Saatekülalised Mari Jürjens ja Pärt Uusberg. Saatejuht Hardo Pajula. Juubelisaates rääkisime Mari Jürjensi ja Pärt Uusbergiga muusikast ja loomingulisest impulsis lõpuks jõusime nagu eelmiseski saates Joseph Conradi ja tema romaanini "Lord Jim".

Tähenduse teejuhid: "Keha igaviku tuules”

Saatekülalised Janeck Uibo ja Daniel Vaarik. Saatejuht Hardo Pajula. Teisipäeval, 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud Edasit umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli Levila on paar aastat noorem. Saate pealkiri tuleb 11. minutist kui me arutlesime kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus." Head uudistamist! H.

Saatekülalised Janeck Uibo ja Daniel Vaarik. Saatejuht Hardo Pajula. Teisipäeval, 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud <a href="https://edasi.org/" rel="nofollow" target="_blank">Edasit</a> umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli <a href="https://www.levila.ee/" rel="nofollow" target="_blank">Levila</a> on paar aastat noorem. Saate pealkiri tuleb 11. minutist kui me arutlesime kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus." Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhid: "Alusmetsa liigirikkus”

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast. Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast". Head kuulamist! H.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&amp;t=1s" rel="nofollow" target="_blank">Kristlus suri omaenda käe läbi</a>", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud <a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat" rel="nofollow" target="_blank">loengusarjast</a>. Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=131" rel="nofollow" target="_blank">Apolloni ja Dionysose vahel</a>". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "<a href="https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&amp;list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&amp;index=141" rel="nofollow" target="_blank">Prohvet preeriast</a>". Head kuulamist! H.

Tähenduse teejuhid: Saade Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist

Saatekülalised Peeter Liiv ja Alar Tamming. Saatejuht Hardo Pajula. Tänases saates räägime Peeter Liivi ja Alar Tamminguga Ken Wilberist, kes on eesti keeles esindatud koguni seitsme raamatuga: "Arm ja meelekindlus", "Atmani projekt" "Eedenist alates", "Integraalne meditatsioon", "Integraalne psühholoogia", "Kõiksuse lühilugu" ja "Kõiksuse teooria".

Tähenduse teejuhid: "Kõiksuse lühilugu ja teooria”

Tähenduse teejuhid

The best self improvement podcast episodes. From improving productivity, to finding purpose in your life to what constitutes freedom, this topic is on anything and everything that can help people to improve their lives. Add episodes you're interested into your queue below!

Best Episodes on Self Improvement, Growth & Development

The best podcast episodes on romantic relationships. Episodes talk about the 5 love languages, intimacy, and the taboo topics of sexual desires and infidelity. This topic is a deep dive into the science and complexities that face us in our relationships with others. Add episodes you're interested into your queue below!